Mikroobid.Hallitusseened.Koristusmeetodid

Käes on tõeliselt niisked ja rõsked ajad ning seoses sellega teengi allpool põgusalt juttu, mis hakkab toimuma liigniisketes ruumides ja mis meetodiga koristada hallitusseene kahjustusega (kahtlusega) ruume.

Kõikjal meie ümber on mikroorganisme ehk mikroobe nagu bakterid, viirused ja seened. Mikroobide lähteallikad võivad olla siseruumides inimesed ise, toiduained, ehitusmaterjalid ja tekstiilid. Välisõhu suurimad lähteallikad on maapind ja taimed. Välisilmast kandub mikroobe siseõhku nii ventilatsiooni, uste ja akende kui ka inimeste kaudu (riiete ja jalanõudega). See kõik on täiesti tavapärane ja ohutu kuni mikroobide konsentratsioon on normipiires.

Uuringute põhjal küll teatakse, et ruumi niiskus- ja hallituskahjustused on seotud terviseriskidega (näiteks hingamisteedeinfektsioon, -ärritus ja astma ) ,aga ärritajate ja haigusetekitajate tegelikud põhjustajad ning nende tekkemehhanismid on täna endiselt suurelt osalt välja selgitamata. 

Parim ennetustegevus halitusseene puhul on kütta ja hoida ruumide niiskustase normaalne.

Foto on illustreeriv.

Tekst TTÜ materjaliuuringute keskuse professori Urve Kallavuse artiklist.

Soome tervishoiuamet kirjutab, et hallituse puhul rakendatakse koristamisel samu põhimõtteid nagu teiste suurpuhastuste korral. Vahe hoolduskoristusega seisneb selles, et koristamisel kasutatakse kaitsevahenditena P3-klassi hingamismaski ja HEPA-filtriga varustatud tolmuimejat. Lühend HEPA tuleb inglisekeelsest terminist High Efficiency Particulate Arrestance filter. Teisi sõnu HEPA-filtrite filtreerimisklass on H10-14 ning see eemaldab siseõhust  tõhusalt  tolmu, õietolmu, bakterite ja hallitusseente jt peenemadki partiklid. Seetõttu ei tohi sellise töö juures nö tavalist tolmuimejat kasutada, kuna hallitusseen pääseb sealt läbi ning levib niimoodi siseõhku. 

Hallitusseene puhul saab kasutada tolmuimejaid, mis on varustatud vastava märgistusega SFS-EN 60335-2-69 ja standardile vastava M- või H-märgiga.

Tolmuimeja HEPA- filter.Youtube foto.

Ühtlasi rõhutatakse, et erinevaid desinfitseerivaid aineid tuleb kasutada ainult põhjendatud vajadusel, sest kõik desinfitseerivad ained töötavad valimatult ning hävitavad inimesele nii kahjulikud kui ka mittekahjulikud mikroobid. Märgatud on seda, et koristades kiputakse nägema kolli igas mikroobis ning ruume desinfitseeritakse igaks juhuks põhjalikult kuigi selleks puudub igasugune vajadus. Selliselt käitudes on ruumis sündiv kahju  kasuliku mikrofloora hävitamine. Enamasti piisab hallitusseene kahtluse korral niiske lapiga pindade pühkimisest ning aseptika põhimõtete järgimisest.

Seega soovitan koristada teadlikult, mõistlikult ja põhjendatult ning vajadusel uurida ise lisa. Väärt lugemist teema kohta leiad Tervishoiuameti lehelt.

Kasutatud allikad:

Kallavus, U. Kas hallitus võib ka mürgine olla ?
http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2001/5_2001/kallavus.htm

Työterveyslaitos.Homeettomaksi siivous ja irtaimiston puhdistus kosteus- ja homevaurioiden korjausten jälkeen.
http://www.ttl.fi/fi/tyoymparisto/sisailma_ja_sisaymparisto/tyokalut/Documents/Homeettomaksi%20siivous%20ja%20irtaimiston%20puhdistus%20jne.pdf

Youtube.Karcher ECO Commercial Vacuum Cleaners.
https://www.youtube.com/watch?v=X85VhSHrkXk