Tööõpetus IV-VI klassile : korrastustööd

Käisin seekord jälle Antikvariaadi  online lehel, et leida sealt kasutatud kutse- ja erialast kirjandust. See mu üks lemmikharrastusi viimasel ajal ! Kuna mul on selle e-poega ka väga head kogemused - kaup on korralik, info liigub, korralik arveldamine ja kohaletoimetamine välismaale kiire, siis paneb see mind ikka ja jälle sinna piiluma.

Seekord leidsin tööõpetuse õpiku väljalaske aastaga 1981 ja autoriks Aaja Taba. Hind 5 kopikat, millest tänseks saanud 3 eurot. Huvitaval kombel ei mäleta sellist õpikut üldse, vaatamata sellele, et umbes samal ajal olin isegi algklassi õpilane.
Seetõttu puhtast uudishimust otsustasin osta ja uurida, mida tarka sel ajal ehk siis sügaval nõuka ajal koristamisest õpilastele õpetati ning kuidas on selle aja jooksul arusaamad koristamisest muutunud.

Raamatus kirjutatakse :

Iga päev on kodus ja koolis vaja teha korrastustöid. Algab see juba hommikul magamisasemete kordategemise ning toa tuulutamisega. 
Iga päev tuleb pesta toidunõusid. Riided, pesu ja jalanõud määrduvad ja kuluvad kandmisel ning neid peab pesema, puhastama, parandama. Ruumid vajavad puhastamist, sest töötades ja liikudes tekib seal üsna kiiresti tolmu. 
Kõiki neid töid tuleb teha vaba aja arvel. Katsume hea tööjaotuse, õigete töövõtete ja -vahenditega võimalikult säästa vaba aega.

Meeldivalt sisustatud ruum on vaid siis ilus, kui see on puhas.
Puhtad ruumid ja rõivad ei paku mitte ainult silmailu, vaid loovad hea meeleolu ja tõstavad töövõimet.

Seega ei ole selles 56-leheküljelises õpikus juttu mitte ainult kodu koristamisest, vaid kodust ja majapidamistöödest laiemalt.

See on ka äraütlemata huvitav pilguheit aastakümnete tagusesse aega, mispuhul võib tõdeda, et meile õpetati juba varases koolieas väärtuslikke algtõdesid oma elus hakkamasaamiseks. 

Kuigi elukorraldus ja riigikordki on ajas üksjagu muutunud, mistõttu oleme hakanud asju teisiti tegema, siis on ka täiesti normaalne, et nii nagu muutub maailm meie ümber, nii muutuvad ka meie arusaamad koristamisest ja ilusast kodust.

Kuigi alljärgnevaid mõisteid (võõrsõnu) ei kasutata õpikus, on siiski huvitav lugeda koristamistarkust järgmistel teemadel :

• esteetikast - "Puhtad, kritseldamata ja kriimustusteta koolilauad ja terved toolid jätavad mulje õpilasperest, kes oskab hoida ning hinnata ilu ja korda."
• hügieenist - "Voodiriideid tuulutatakse hommikuti lahtise akna all."
• ergonoomiast- "Koristustöödel kantakse pükse, kitlit, kittelpõlle. Juuste kaitsmiseks siduda pähe rätik. Sellises rõivastuses on võimalik ronida ja teha vabalt tööliigutusi."(Kittel võib olla ohtlik töörõivastus, sest see võib takerduda ronimisel jala alla või nurkade taha)
• tööohutusest- "Puhastusvahenditega pesemisel ja küürimisel on soovitav panna kätte kummikindad, sest mõned vahendid on üsna tugeva toimega ja võivad kahjustada käenahka."(Kõik puhastuskeemia on tervistkahjustav !)
• aseptikast - "Ruume tuleb koristada sellises järjekorras, et järgmine töö eelmist ei rikuks." (Väga õige ! Rusikareegel :puhtamast mustema poole, ülevalt alla ) 

Küll aga puudub täiesti õpetlik peatükk keskkonna säästmisest ehk säästvast majandamisest. 
Õpiku sisu ja jõukohasus on nii ja naa. Kohati lihtsas tekstis ja mõistetav, samas keerulisi töövõtteid kirjeldav ja väga spetsiifiline, näiteks õpetatakse siin 10-aastastele keerulist põrandate vahatamist, tol ajal siis poonimist.

Kuidagi ei saa mööda vaadata kõlavate nimedega peaasjalikult sotsriikidest pärit puhastusvahenditest, mille nimetused leiab ka õpikust:

Pemoksol, Vanniol, Skaidra, Floraponi, Dipro, Puta, Aknool, Võlur, Al, Asidol, kloorlubjalahus (WC-poti puhastamiseks), Pipi, Bembi.


Tol hetkel müügil olevate puhastusvahendite valik oli tänasega võrreldes äärmiselt tagasihoidlik, pea olematu, aga selle eest mäletatakse nende tõhusust siiani.


Hangi õpik endalegi ja loe lähemalt  📚