Teemaks puhastusteeninduse maine
Minu kõne Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika üliõpilastele 4.jaanuaril 2017
Lugupeetud üliõpilased, kallid kutsepedagoogid !
Midagi läheb ka prognooside päraselt ja
Eesti 2020. aasta mainekamaks erialaks valitakse puhastusteenindus.
Puhastusteenindajate tööst oleneb Eesti
rahva heaolu, tervis ning püsima jäämine !
Et aga selleni jõuda, tuleb esmalt alustada
puhastusteeninduse maine reorganiseerimisega.
Mis siin salata, ainuüksi kutsehariduse
maine on olnud Eesti ühiskonnas läbi aegade kehv. Enam kui paarkümmend aastat
tagasi, kui vohas kuldne nõukaaeg, oli kutseharidus tavotistes tunkedes
traktoristide ja sitastes kummikutes lüpsjate pärusmaa ning koristajaid ei
hakatud ammugi õppekava järgi koolitama. Leiti, et koristamise lihtsad töövõtted
on niigi iseenesest kõigile teada. Põrandate pesuks loputati ühte ja sama lappi
veeämbris, lapina kasutati aga elukaare lõpuni ära kõik vanad voodilinad,
käterätid ja muu säärane hästi vett imav kodutekstiil ning harja ümber
püsimiseks lõigati nendesse auk. Vette lisati aga parema tulemuse saamiseks
näpuotsaga pesusoodat või midagi, mis vahutas.
Puhastusteeninduse kehva mainet võib
võrrelda ka tõhusa mürgiga, mis on tänaseks toimetanud haridusmaastiku
vereringes muretult liigagi kaua ning kahjuks pikkade iseseisvusaastate jooksul
ei ole sealt ohtlikumat osa välja filtreeritud - isegi mitte lootust andva pohmellini ei ole
jõutud! Ma ei varja, ka minu enda lähikondlastele on tihti keeruline selgitada,
milleks vajavad puhastusteenindajad kutseharidust ja kutsetunnistust või
ülikooli diplomit. Ehk siis küsimuse alla seatakse puhastusteeninduses kooliharidus
üleüldiselt.
Ka uuringud kinnitavad eelnevalt välja
öeldut. Eesti kutsehariduse mainest ja teadlikkusest on elanikkonna hulgas läbi viidud kaks
suuremat uuringut. Seda viie aastase vaheajaga - 2008 ja 2013. Neist selgub, et
viie aastaga ei ole kutsehariduse liinis positiivseid suunamuutusi toimunud.
Ühe mõjuka tegurina ilmneb uuringutest ühiskonnas eviv kesine teadmine
kutseõppevallas toimuvast.
Äramärkimist vajab ka teine põletav
küsimus, see, mis puudutab tööturgu.
Euroopa fondidest on Eestimaa eri paigus nagu
tuhast kerkinud uued koolihooned, projektirahad on toonud majad täis õppevahendeid.
Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütiku Mihkel Nestori sõnul muutub majandusstruktuur
üha keerukamaks, mistõttu prognoositakse suurenevat nõudlust eelkõige
spetsialistide, oskustööliste ja seadmeoperaatorite järele. See tähendab ka
kutsehariduse tähtsuse kasvu ning et tööturul edukalt hakkama saada, on vaja
erialast väljaõpet. Nii, et betooni valatud majad on iseenesest
igati õigustatud. Rahvusvahelised (CEDEFOP) uuringud on muuseas
näidanud seda, et kutseõppeasutuste lõpetajad leiavad töökoha hõlpsamalt ja
kiiremini kui keskharidusega noored. Kahjuks mitte Eesti tööturul, kus valitsev
tendents näitab hoopis vastupidist. Seega saab
raha eest osta küll vankumatult püsivat betooni, aga mitte tööturu
koostööaltist suhtumist ja veel vähem puhastusteenindusele mainet !
Helge Aldi magistritööst toon näite, kus 1990ndate
alguses jõuti Soomes tõdemuseni, et koristusalane koolitus ei vasta seal enam tööturu
vajadustele, mistõttu viidi 1996. aastal Helsingi Ülikoolis professori Marja
Aulanko eestvedamisel läbi uurimus, millega selgitati välja koristuse valdkonna
võimalikud tendentsid järgnevaks kümneks aastaks. Soome eeskuju näitab, et puhastusteeninduse
populaarsus ei teki tühjalt kohalt, vaid läbi on viidud uuringuid, millest riik
on teinud omad järeldused ning seeläbi kutsehariduse arengusse panustanud.
Aga puhastusteenindajate tööst oleneb täna enam kui eales varem meie kõigi heaolu ja tervis !
 |
| Foto.Youtube |
Riik, kutseõppeasutused ja töömaailm peavad
näitama prioriteedina, et kutseõpe on noortele mõistlik hariduse valik ning ühiskonna
järjepidevuse tagamise vältimatuks osaks. Tuginedes uuringutele, on esmaseks oluliseks
sammuks Eesti ühiskond kurssi viia kutseharidusmaastikul toimuvaga. Sotsiaalsete
hoiakute kujundamiseks tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata õpilaste, õpetajate
ja tavakodanike seisukohtadele puhastusteenindusest, seda läbi eluterve
harmoonia ja empaatia. Empaatia olulisusele osutas ka proua president ametisse astudes.
Ühiskonna hoiakute reorganiseerimil tuleb aga
alustada meist endist, lugupeetud kutsepedagoogid !
Ja lõpetuseks.
Kui rakendada kõiki eelmainitud
jõupingutusi, võin julgelt prognoosida, et puhastusteenindusest saab Eestis mainekaim
eriala aastaks 2020.
KASUTATUD ALLIKAD
Alt, H. (2008). Puhastusteenindajana töötamine ja
eriala õppimine koolitustel osalejate pilgu läbi.[Magistritöö].
Adamson, K. Küllike kutsepedagoogikast.Blogi. Eesti kutsehariduse mainet mõjutavad
tegurid [3 detsember ,2017]
Nestor, M.Tööandjate
ootused ja kutseharidus– mida ettevõtjad ootavad? [3 detsember ,2017 ].
Kommentaarid
Postita kommentaar